Pahkla raketibaas

Pahkla raketibaasi territoorium, mis hõlmab ~2 ruutkilomeetrist ala kuulub tänapäeval Kaitseliidu Rapla malevale. Raketibaasi lähialal on kuus tähelepanuväärset rändrahnu, tuntumad nendest on Eestimaa kivide kuningas (Pahkla suurkivi), Mägrakivi ja Mari nutukivi, mis asuvad Pahkla matkarajal. Matkarajal, mis viib rändrahnude juurde sai jalutada ka sügaval nõukogude ajal kui raketibaas oli töökorras.

Kus asub?
Pahkla raketibaas asub Rapla maakonnas, Kohila vallas.

Koordinaadid: 59°12'24.9"N 24°51'48.3"E

Raketibaasi alal matkarada:
Rada kulges sellel ajal kivide juurde põhja poolt. Matkarajal ei saanud siiski ennast vabalt tunda, kuna teed piiras mitmekordne okastraataed, et keegi ei satuks baasi territooriumile. Tänapäeval seal jalutades jäävad kindlasti silma ka raketibaasi varemetes hooned kuna matkarada läheb otse läbi baasi. Suuresti on näha vaid endiste hoonete vundamente, võssa kasvanud radarimägesid & stardipositsioone. Vaatamata sellele on raketibaasis sõjaajaloo hõngu tunda ka tänapäeval.

Kes seal tegutsesid?
Pahkla raketibaas rajati 1973 aastal Pahklasse ja toona hõlmas see enda alla ligikaudu 195 hektarit Eestimaa pinnast. Baasis oli 12 stardipositsiooni S200 tüüpi seniitraketikompleksi tarbeks, 2 radarijaama ning juhtimiskeskus. Lisaks asusid territooriumil varjenditega komandopunkt, betoonangaarid rakettide hoiustamiseks, kasarmud sõduritele, viiekorruseline korterelamu ohvitseridele ja nende peredele. Pahklas oli ka baasi tehniline rühm ja raketihoidla, kuid tehniline divisjon asus aga Raudalus. Samuti asus Pahklas ka NSV Liidu 14. õhukaitsediviis, 94. õhutõrjebrigaad ja 6. üksiku punalipulise õhukaitse armee.

Baasi rajamise mõju:
Baasi rajamine muutis Raplamaad palju, kunagiste põllumaade ja metsade asemele rajati suur Pahkla raketibaas. Sealne tegevus on jätnud jälje nii loodusele kui kohalikele elanikele. Baasi rajamisega tuli toona Pahkla metsade vahele elama umbkaudu sada uut elanikku kelleks oli sõjaväe meeskond oma pereliikmetega. Neile rajati mitmeid kasarmuid ja baasi keskmest pisut eemale viis pereelamut & 5 kordne kortermaja. 5 kordne kortermaja oli pikalt kasutusel kaitseliidu/kaitseväe väljaõppeks aga lammutati sel sajandil kuna oli juba varisemisohtlik. Ülejäänud territooriumist on aga siiani väärt väljaõppeala Eesti sõduritele.

Kommentaarid

Email again:

Eelmine

Järgmine

Astangu moonalaod

Jaga seda artiklit